Kas usud, kui ütlen, et tänapäeva lemmikloomatoidu tööstust poleks olemas ilma piksevarrasteta?
Tundub uskumatu, eks? Aga see on tõsi. Kõik sai alguse 1860. aastal, kui Ameerika ärimees James Spratt leidis inspiratsiooni täiesti ootamatust kohast.
Kõik algas küpsisest sadamas
James Spratt, kes müüs algselt piksevardaid, sattus ühel Inglismaa ärireisil sadamasse, kus meremehed toitsid koeri reisilt ülejäänud küpsistega. See hetk inspireeris teda looma midagi sarnast, ja nii sündis esimene kaubanduslikult toodetud koeratoit – Spratt’s Meat Fibrine Dog Cakes. Need koeraküpsised, mis koosnesid nisust, köögiviljadest ja veiseverest, osutusid Inglismaa härrasmeeste seas tohutuks hitiks.
Tööstuse sünd ja kasv
Spratt ei olnud ainult leiutaja, vaid ka nutikas turundaja. Ta suunas oma tooted eliidile ja kasutas uuenduslikke reklaamimeetodeid, nagu reklaamtahvlid ja koostöö mainekate organisatsioonidega, näiteks American Kennel Club’iga. 20. sajandi alguseks oli lemmikloomatoidu tööstus juba jalad alla saanud ning teised ettevõtted hakkasid välja töötama oma valemeid, näiteks Milk-Bones küpsised.
Kuivtoidu ja konservide tulek
Esimene konserveeritud koeratoit loodi 1918. aastal, kasutades ülejäävat hobuseliha, ja Teise maailmasõja ajal tekkis vajadus kuiva koeratoidu järele, kuna metallpurke ei olnud enam saadaval. Nii sündisidki kergesti säilitatavad ja odavad kuivtoidud, mida hakati müüma kottides.
Ekstrusioon ja tänapäeva krõbinad
1956.ndal aastal tutvustas Purina esimesi krõbinaid, mis valmisid ekstrusiooniprotsessi abil. See meetod võimaldas masstoota kauasäilivat toitu, mis oli mugav ja odav. Kuigi see tehnoloogia muutis lemmikloomatoidu kättesaadavamaks, tõi see kaasa ka toidu kvaliteedi languse, kuna kõrge kuumus hävitas olulised toitained.
Kommertstoidu varjuküljed ja terviseprobleemid
Kuigi tööstuslik lemmikloomatoit muutis omanike elu lihtsamaks, tõi see kaasa ka tõsiseid terviseprobleeme lemmikloomade seas. Kommertstoitude tootmisel kasutati odavaid koostisosi, nagu teravilja kõrvalsaadused, mille töötlemisel hävisid paljud olulised toitained. Lisaks lisati toitudele kemikaale ja lisaaineid, et pikendada säilivusaega ja parandada maitset.
Aja jooksul hakkasid koerad ja kassid kannatama krooniliste haiguste, nagu neeru- ja maksapuudulikkus, ülekaalulisus ja allergiad. Need probleemid said nii tavaliseks, et ettevõtted hakkasid turustama spetsiaalseid veterinaartoite, mis olid suunatud just nende haiguste leevendamisele.
2007.aasta melamiini ja Hiina toodetud maiuste skandaalid, mis viisid tuhandete lemmikloomade surmani, raputasid tarbijate usaldust veelgi. See pani paljusid omanikke mõtlema, kas nende lemmikloomade tervis oleks parem, kui nad saaksid süüa loomulikumat toitu.
Toortoidu tagasitulek
Just nende terviseprobleemide taustal hakkasid paljud omanikud otsima alternatiive ja pöördusid tagasi toortoidu poole. 1998. aastal tõi Steve Brown turule esimese kaubandusliku toore lemmikloomatoidu, mis põhines loomade loomulikul toitumisel. Toortoit sisaldab värskeid, töötlemata koostisosi, nagu liha, elundid ja kondid, mis vastavad kiskjate loomulikule toitumisele.
Toortoit osutus kiiresti populaarseks, eriti terviseteadlike omanike ja holistiliste loomaarstide seas. See pakkus loomadele toitaineterikast ja looduslähedast dieeti, aidates parandada nende üldist tervist ja vähendada krooniliste haiguste riski.
Mida me sellest õpime?
Lemmikloomatoidu ajalugu on täis innovatsiooni ja muutusi, kuid üks asi on kindel – meie lemmikloomad väärivad toitu, mis toetab nende loomulikku tervist ja heaolu. Kas pole aeg vaadata tagasi algupärasele toitumisele, mis põhineb värskel ja naturaalsel toidul?
Toortoit on loomulik valik, mis sobib koerte ja kasside bioloogilistele vajadustele. See aitab vältida kommertstoidu põhjustatud terviseprobleeme ning toetab lemmikloomade energiat, karvkatte seisukorda ja üldist heaolu.
Milline osa sellest loost pani sind kõige rohkem mõtlema? Jaga oma mõtteid kommentaarides! 😊
